ELKS - Eesti Looduskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Selts ühendab inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur. Selts asutati JAAN EILARTI eestvedamisel aastal 1966. Hoiame Eestit, loodust ja kultuuri.

Pühajärve maastik. Foto: Arne Ader.

Eesti Looduse Päev Alutaguse rahvuspargis

Olete oodatud Eesti Looduse Päeva pidulikule tähistamisele
laupäeval, 17. augustil, Eesti noorimasse, Alutaguse rahvusparki.
Esmakordne Looduse Päeva tähistamine sai teoks EV 100
juubelinädala raames möödunud aastal Vargamäel.
Sündmuse toimumispaik on Iisaku lauluväljakul algusega kell 12.
Ettekannetele järgnevad matkad erinevatele Virumaa
rahvusmaastikele. Bussid toovad loodussõpru kohale üle Eesti.

Päevakava

12.00–13.45 Tervitussõnad ja tervituslaulud, järgnevad ettekanded:

  • Alutaguse maastikest ja rahvuspargi sünnist -
    Keskkonnaministeeriumi looduskaitse-nõunik Hanno Zingel
    ning  Looduskaitse Seltsi juhatuse liikmed (Iisaku muuseumist
    Anne Nurgamaa, Maaülikooli prof Kalev Sepp ja Tartu Ülikooli
    õppejõud  Taavi Pae).
  • Alutaguse loomariigi rikkusest loob pildi loodusemees Vahur
    Sepp.
  • Alutaguse metsarahvast räägib folklorist Mall Hiiemäe.
  • Kontsert. Alutagusele toob tervitusi ja laule Jaan Tätte meie
    vanimalt looduskaitsealalt Vilsandilt.

13.45–15.00 Lõunasöök. Tutvumine Iisaku loodusmaja ja
muuseumiga.

15.00–18.00 Järgnevad bussiretked ja valida on kolme marsruudi
vahel: 1. Iisaku - Alajõe - Vasknarva - Kuremäe; 2. Retk Kurtna
järvedele; 3. Uus-Iisaku - Jaamaküla -Permisküla - Poruni
matkarada - Kuremäe.

Iisakus on võimalik vastavalt soovile busse vahetada ja Kuremäel
saab oma bussi jälle tagasi kolida.

18.00 Päeva lõpetamine Kuremäel.

Eesti Looduse Päeva  eesmärgiks on meie loodushoiu ühingute,
muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust
paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne
kodumaa loodust ja kultuuri".

Eesti Looduse Päeva tähistamist Iisakus korraldavad Eesti
Looduskaitse Selts (ELKS) ja Looduse Omnibuss koostöös
Keskkonnaministeeriumiga.

ELKS nimel Vootele Hansen, Toomas Tiivel

Info: Hiljemalt 13. augustiks teatada, palju huvilisi tuleb ja mis
marsruudist ollakse huvitatud, et tellida toitlustust ja samuti giide.

Varajased külastajad saavad enne algust külastada Loodusmaja ja
ettetellimisel giidiga külastada unikaalset siirde- ja madalsoo Kotka
matkarada.

Kontaktid: Jaan Riis tel. 56476297, info@looduseomnibuss.ee
Anne Nurgamaa tel. 56643602, annenurgamaa@gmail.com

TERVITUS
Eesti Looduse Päevast osavõtjatele

Head Looduse Päevast osavõtjad!
Tervitan ja Soovin omalt poolt teile kõigile jõudu ja tahet seista
Eestimaa kauni looduse ja kultuuri säilimise eest!
Ühiselt suudame vastu seista ja vajadusel ka ära hoida neid
muutusi, mis pikemas plaanis meie jätkusuutlikku arengut võivad
negatiivselt mõjutada.
Täna räägime põlevkivi energeetikast loobumisest. Saastekvootide
hind ja piiritagune odav elekter tõukavad meid tagant kiirendatud
korras sellist otsust langetama.
Oleme seni olnud energeetiliselt sõltumatu väikeriik ja seda tänu
põlevkivi energeetikale. Ärme teeme ennatlikke otsuseid .
Energeetiline sõltumatus on meie iseseisva Eesti riigi alusmüüri
nurgakivi. Kui me siin kiirustame, võime jõuda tagasi küünlavalguse
aega.
Teine väga tõsine murekoht on meie metsade saatus.
Oleme metsarahvas ja suutnud aastatuhandeid siin Eestimaal elada
koos metsaga vastastikuses austuses ja lugupidamises. Nüüd läbi
Eestimaa liikudes näeme pea ühte lageraie lanki teise kõrval.
Muidugi on mets taastuv loodusvara, kuid suhteliselt pika
taastumise tsükliga. Jätkusuutlikule arengule ei tule kuidagi kasuks
meie metsade röövmajandamine.
Eesti on ka mereriik. Koos teiste Läänemere riikidega osaleme
aktiivselt merekeskkonna kaitsel.
Läänemere seisundit ohustavad enam kolm tegurit:

  •  eutrofeerumine,
  • ülepüük ja
  • ohtlikud ained.

Viimastel aastatel on lisandunud mereprügi ja veealuse müraga
seotud probleemid. Ei ole kahtlust selles, et ühiselt suudetakse
loetletud probleemidele ka lahendus leida.
Eestlane on oma loomult alalhoidlik ja kõikidesse ettevõtmistesse
mõistliku suhtumisega.
Soovin kõigile kokkutulnutele panustama Eestimaa hoidmisse. Nii
väärtustame oma maa loodust ja kultuuri.
Hoiame siis neid mõlemaid!
Tallinnas, 16. augustil 2019.a. /ARNOLD RÜÜTEL/

Armsad loodusesõbrad, kaasmaalased!
Käes on teine Eesti looduse päev. See on üks väärt traditsioon, mille meie
looduserahvas sünnitas eelmisel aastal, kui tulime kokku Tammsaare väljamäel.
See oli üks väike seeme Eesti vabariigi sajanda sünnipäeva aasta sees, mille
idanemist me ju lootsime – ning tänane kokkutulemine viitab, et tekkinud taval
jätkub jaksu ka tulevikus. Sest looduse päeva on vaja.
Õieti peaks olema üks looduse päev meie südames ja tegudes igal päeval. Eks
Eesti looduskaiste seltskonnal see nii ju olegi.
Rõõm on aga näha, et tasapisi tuleb mõistmine ka laiemalt. Arusaamine, et
inimene on osa loodusest, et meie ressursid pole lõputud, et meil pole õigust
elada tuleviku arvel..., järjest valjemalt räägitakse vastutustundlikust
kliimapoliitikast, keskkonnahoidlikust suhtumisest ümbritsevasse. Need on
tõusmas moodi. Üle noorte tajukünnise ja õnneks ka üle tavaajakirjanduse
huvikünnise. Ja see on hea ja vajalik. Kui ei ole juba liiga hilja.
Loodame, et veel jõuame. Jõuame päästa oma planeedi – majanduse
ülemvõimu ja lühinägeliku rahaahnuse käest. Ja loodame, et jõuame niisamuti
päästa oma Eesti. Oma kauni nurga sellest Maast, üle mille praegu minu
sõnum Pärnu lahe äärest Alutaguse laante vahele lendab. See on meie maa.
Maa ja selle loodus, mis on antud meie kaitsta ja hoida.
Toomas Kiho
EV100 juhtrühma esimees

Teade Seltsi 2019 a kokkutulekust

26.-28. juulini 2019 a. toimus Vana-Vigalas Eesti Looduskaitse Seltsi kokkutulek.. Osalejaid oli pea 350 inimest.
Kokkutuleku ajal toimus ka Seltsi korraline kongress. Kongressil valiti Seltsi esimees, juhatus ja revisjonikomisjoni liikmed. Uueks esimeheks valiti Toomas TIIVEL.
Juhatusse valiti: Anne Nurgamaa, Andres Tõnisson, Aive Adler, Kalev Sepp, Nadežda Tšerkašina, Rein Mägi, Tuuli Stewart, Reet Viira, Enn Loigu ja Taavi Pae.
Jõudu tööle!
Nimetati uued auliikmed: Mall Hiiemäe ja Juhan Lepasaar.

ELKS KOKKUTULEK 2019 VIGALAS

KOKKUTULEKU KAVA

Reede 26. juuli 2019 Vana-Vigala lauluväljakul

Alates 16:00

Saabumine, kirjapanek ja majutus.
Tutvumine Vigala mõisapargi ja Hirvepargiga

18:00 – 19:15 Õhtusöök kooli peahoones (siin kõik viis kehakinnitust)
19:15 Sõit Vana-Vigalast Kivi-Vigalasse
19:45 Vigala kirikut, kogudust ja kalmistut tutvustab õpetaja Kristiina Jõgi
(kiriku üks kauaaegsemaid köstreid oli Riho Tormis) http://vigala.eelk.ee/
20:20 Sõit Kivi-Vigala – Kesu - Avaste
20:45 Ringkäik loojangueelsel Avaste mäel, juhatavad Andres Tõnisson ja Tiina Elvisto
21:45 Tagasisõit Vana-Vigala lauluväljakule.
Looduse Omnibuss on Vigalasse külla kutsunud Rändaja Hendrik Relve, kes jagab  alates kella 20.30-st reisimuljeid Andidest.
Õhtu teises pooles esineb  kontserdiga indiaani muusikat harrastav Eesti muusikarühm Los Est Andinos. Kõik on oodatud.

Kohvi ja kohvikõrvast pakuvad välikohvikud. Taimeteed UUSKAUBI talult.

 

Laupäev 27. juuli 2019

7:30 – 9:00 Hommikusöök
8.00 - 11.00 Jätkub saabumine, kirjapanek ja majutus
9:00 – 10:00 Vigala LEHISTE ehk lärtsipuude tund (Heldur Sander)
10:00 – 18:40 Algab “Unustatud mõisade" teemapäev Vana-Vigala mõisas
Mõisatutvustus igal täistunnil (kestab kuni 55 min) Kokkutulekulistele soovitatavalt paaristäistundidel (10.00; 12.00; 14.00 ja 16.00)
10:00 – 14:00 Raamatutelk: kirjastus HEA LUGU raamatud ja Vigala .Taimeteed ja kohalik kaup Uuskaubi Talust.
11:00

KOKKUTULEKU AVAMINE

Seltsi esimees, auesimees, külalised

11:30 Vigala osavalla elust-olust kõneleb osavallakogu esimees Meelis Välis
12:00 Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli tutvustus – direktor
Enn Roosi. Ülevaade koolist, ajaloost, õppimisvõimalustest “Jukust Johanneseni”, avatakse uudistamiseks õppeklassid  https://www.vigalattk.ee/
13:00 – 14:30 Lõunasöök
14:00 – 17:00

SELTSI KONGRESS kooli aulas

  Kongressiga mittehõivatutele valikprogramm:
14.30 - 17.30 1. Bussiretk Tiduvere külla Põrgupõhja punkri juurde (7 km)
Metsavendluse loost räägib Martin Andreller Eesti Mälu Instituudist.
  2. Igal täistunnil jätkuvalt Vana-Vigala mõisa tutvustus
Soovitatavalt paaristäistundidel (10.00; 12.00; 14.00 ja 16.00)
15.00 Unustatud mõisade teemapäeva raames kontsert “Ainult

Tšaikovski”, külalismuusikud MOSKVAST.

  3.   Vana-Vigala mõisapargi, Hirvepargi ja lähiümbrusega
tutvumine. Näitused kooli võimlas: I Pärandkultuuriloost ja II Eesti
põlevkivist
17:30 – 19:00 Õhtusöök
19:00 – 20:15 KONVERENTS “Aktuaalset looduskaitses ja Seltsi ülesanded ja vastutus Eesti looduse ja kultuuri hoidmisel” Vana-Vigala lauluväljakul
I teema:  “Metsamajandajate ja looduskaitsjate ühisosa võimalikkusest tänases Eestis; Erametsaliit  Juhatuse esimees Ando Eelmaa
II teema:   Põlevkivist mitme tahu pealt  kõneleb ja põlevkivi näitab Enn Käiss ELKS Jõhvi osakonnast
20:15 – 22:15 Kultuuriprogramm:
Vigala kihelkonna pärimuse pärleid toob välja  folkloorirühm  KIITSHARAKAD
21.00 KOKKUTULEKU LÕKKE süütamine 10 aastakümne esindaja poolt

Kohvi ja kohvikõrvast pakuvad välikohvikud.Taimeteed UUSKAUBI talult

 

Pühapäev 28. juuli 2019

7:00 - 9:00 Hommikusöök ja asjade kokkupanek
9:00 - 15:00 Loodus- ja pärandilooline bussiretk:
algab Vigala raudteejaamast (Mare Ülemaante) ja jätkub joonel – Rumba sild (Jürgen Kusmin) – Kirbla kirikuaed //Ajaloost ja Uluotsadest räägib Mati Mandel
Kirblas lõunaoode ja kodukohvik – Kumari kivi (Kaja Lotman) - Penijõe Matsalu Rahvuspargi keskus - Lihula mõis –
Lihula muuseum ja linnus (Mati Mandel)
15.30 –16.00 KOKKUTULEKU  LÕPETAMINE

Toetab: SA  Keskkonnainvesteeringute Keskus

Jõhvi osakonna esimehele nimeline tänupink

25. juunil pandi Jõhvi osakonna poolt kaevanduse Paemäele rajatud KIVIHIIES üles nimeline tänupink Seltsi auliikmele,
juhatuse liikmele ja Jõhvi osakonna kauaaegsele esimehele Enn KÄISSILE.
Õnnitleme Ennu tunnustuse puhul!

Maardu osakonna koosolekust

27. juunil toimus Maardu osakonna koosolek, kus osales 7 liiget ja 1 külaline.
ELKS Juhatuse liige Andres Tõnisson tutvustas Seltsi 2019 tegevusi ja osakondade toimimise põhimõtteid.
Arutati ja kavandati Maardu osakonna tegevuse elavdamise võimalusi ja tegevussuundi aastateks 2019 – 2020.
Esimeheks valiti Raul Savimaa.

ELKS OSAKONDADE ASUTAMINE LEHEKUUL MAIS

7.05.1986 asutati Sillamäe osakond- 33. Esimene esimees I. V. Kortšagin.
Viimased 20 aastat on esimeheks Vladimir Mirotvortsev. Osakond
tegutseb aktiivselt.

26.05.1967 Räpina osakond- 52 Esimene ja praegune esimees, Seltsi

auliige Enu Mäela. Osakond tegutseb aktiivselt, korraldades Kanepi
ja Antsla osakondadega Kagu-Eesti kokkutulekuid, korrastades
matkaradu ja täiendades uute tammede istutamisega Laulupeosalu,
mille osakond rajas Eesti laulupidude auks. Sel aastal pühitsetakse
esimese Eesti laulupeo 150. aastapäeva.
Heaks traditsiooniks on Enu Mäela poolt tamme istutamine ELKS
vabariiklikel kokkutulekutel.

14.05.1967 Kose-Uuemõisa osakond, esimees H. Lipp (tegevust ei toimu)
14.05.1972 Otepää osakond, O. Savi (tegevust ei toimu)
26.05.1967 Põlva osakond, A. Helgna (tegevust ei toimu)