ELKS - Eesti Looduskaitse Selts

Eesti Looduskaitse Selts ühendab inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur. Selts asutati JAAN EILARTI eestvedamisel aastal 1966. Hoiame Eestit, loodust ja kultuuri.

Pühajärve maastik. Foto: Arne Ader.

13.-14. augustil Looduskaitse konverents "Hoia, mida armastad - looduskaitse Eesti ajateljel"

Näitus - Helje Eelma illustratsioonid raamatutele "Eesti ravimtaimed" - on Valgemetsas ELKS kokkutuleku ajal 1.-2. august 2020

Eesti Looduskaitse Seltsi kokkutulek 1.-2. august 2020 Valgemetsas

Kokkutuleku kava

Selts tunnustas eelmise aasta loodusesõpru

Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) andis Tartu Loodusmajas üle möödunud aasta loodusesõbra aukirjad.
2019. aasta loodusesõbra tiitli pävisid Aveliina Helm ja Mart Meriste.
ELKSi esimees Toomas Tiivel andis tunnustuse pälvinutele aukirjad üle 20. jaanuaril Tartu Loodusmajas toimunud üritusel.
„Miks me tunnustame Eesti looduse sõpru — ju oleme ikka natuke mures, et loodusest ei hoolita sel määral, nagu me seda tahaksime,“ ütles Tiivel tunnustusõhtut sisse juhatades.
Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledži lektor Mart Meriste veavad projekti „Igaühe looduskaitse“. See on looduskaitsekuu kampaania, mis saavutas üle-eestilise vastukaja ja oli avalikkuse tähelepanu all mitme kuu vältel. Projekti juhtmõtteks on, et igaüks meist saab elurikkust hoida ja toetada. Aveliina Helm ning Mart Meriste on korduvalt oma esinemistega olnud selle teema eestkõnelejad, tutvustades loodust säästvaid ning elurikkust edendavaid tegevusi, mida me kõik saame rakendada. 
„Me veame seda projekti, sest süda sunnib ja meie teadmised on hetkel nii aktuaalsed, et oleks patt neid mitte jagada,“ ütles oma sõnavõtus tiitlit vastu võttes Averiina Helm. „Meil on päris palju arenemisruumi inimestena, riikidena, ühiskondadena ja kogu inimkonnana, kuidas loodusega paremini ringi käia.“
Aasta loodusevaenlane ei ilmunud kohale
ELKS valis aasta loodusevaenlaseks ettevõtte OÜ Solar Light (esindaja Heino Hõbeoja).  Viimane pälvis aasta loodusevaenlase tiitli miljööväärtuslikul alal suure osa tammiku loata mahavõtmise eest, millega tekitas keskkonnale korvamatut kahju.
„Püüdsime ettevõttega ühendust võtta, et tiitel pidulikult üle anda, aga see ei õnnestunud,“ nentis Tiivel.
8. detsembril 2019 langetati Rakvere vallas, Lääne-Viru jäätmekeskuse naabruses miljööväärtuslikul alal loata suur osa seal kasvanud väärikast tammikust. Alale soovib rajada päikesepaneelide parki Solar Light OÜ. Võimalik, et puude mahavõtmiseks valiti teadlikult teine advent - pühapäev, mil valla- ja keskkonnaametnikel on vaba päev.
Eesti Looduskaitse Selts on jaganud isikutele ja organisatsioonidele nende teenete eest Eestimaa looduse hoidmisel tunnustusi 2013. aastast. 2015-2017 andis ELKS välja igakuiseid tunnustusi „Keskkonnategu“ ja negatiivset tunnustust „Keskkonnaämber“ ning 2016.a ka „Aasta Keskkonnategu“. Ühekordselt andis ELKS 2018.a välja tunnustuse „Aasta Keskkonnasündmus“, milleks valiti Alutaguse rahvuspargi loomine.

Laupäeval õppisid enam kui 500 huvilist tundma Alutaguse loodust ja kultuurilugu ning tähistasid Eesti looduse päeva

Eesti looduse päev avati pidulikult Eesti noorima rahvuspargi südames Iisakus, kus kokkutulnuid tervitasid keskkonnaminister Rene Kokk ning Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

Alutaguse tähtsusest ja tähendusest rääkisid Vootele Hansen, Mall Hiiemäe, Anne Nurgamaa, Taavi Pae, Vahur Sepp ja Eesti Looduskaitse Seltsi uus esimees Toomas Tiivel.

Laule ja tervitusi Eesti vanimalt looduskaitsealalt Vilsandilt tõi Jaan Tätte.

Külastati Iisaku loodusmaja ja muuseumi ning pärast ühist lõunasööki toimusid erinevad retked Alutaguse maastikel, mida juhendasid Heldi Aia, Anne-Ly Feršel, Tiina Gaškov, Vootele Hansen, Ingrid Kuligina, Lembit Luha, Anne Nurgamaa, Priit Orav, Antti Roose ja Andres Tõnisson.

Käidi seltskonniti matkadel Kurtna järvede ääres ja Poruni metsas, Alajõe luidetel ning Vasknarva ja Kuremäe kloostrites.

Eesti looduse päeva Alutagusel korraldasid Eesti Looduskaitse Selts ja Looduse Omnibuss koostöös keskkonnaministeeriumiga ning seda ilusat päeva jääb meenutama Iisakule istutatud tammepuu.

Eesti Looduse Päev Alutaguse rahvuspargis

Olete oodatud Eesti Looduse Päeva pidulikule tähistamisele
laupäeval, 17. augustil, Eesti noorimasse, Alutaguse rahvusparki.
Esmakordne Looduse Päeva tähistamine sai teoks EV 100
juubelinädala raames möödunud aastal Vargamäel.
Sündmuse toimumispaik on Iisaku lauluväljakul algusega kell 12.
Ettekannetele järgnevad matkad erinevatele Virumaa
rahvusmaastikele. Bussid toovad loodussõpru kohale üle Eesti.

Päevakava

12.00–13.45 Tervitussõnad ja tervituslaulud, järgnevad ettekanded:

  • Alutaguse maastikest ja rahvuspargi sünnist -
    Keskkonnaministeeriumi looduskaitse-nõunik Hanno Zingel
    ning  Looduskaitse Seltsi juhatuse liikmed (Iisaku muuseumist
    Anne Nurgamaa, Maaülikooli prof Kalev Sepp ja Tartu Ülikooli
    õppejõud  Taavi Pae).
  • Alutaguse loomariigi rikkusest loob pildi loodusemees Vahur
    Sepp.
  • Alutaguse metsarahvast räägib folklorist Mall Hiiemäe.
  • Kontsert. Alutagusele toob tervitusi ja laule Jaan Tätte meie
    vanimalt looduskaitsealalt Vilsandilt.

13.45–15.00 Lõunasöök. Tutvumine Iisaku loodusmaja ja
muuseumiga.

15.00–18.00 Järgnevad bussiretked ja valida on kolme marsruudi
vahel: 1. Iisaku - Alajõe - Vasknarva - Kuremäe; 2. Retk Kurtna
järvedele; 3. Uus-Iisaku - Jaamaküla -Permisküla - Poruni
matkarada - Kuremäe.

Iisakus on võimalik vastavalt soovile busse vahetada ja Kuremäel
saab oma bussi jälle tagasi kolida.

18.00 Päeva lõpetamine Kuremäel.

Eesti Looduse Päeva  eesmärgiks on meie loodushoiu ühingute,
muuseumite ja seltside eestvedamisel aidata kõigil Eesti loodust
paremini väärtustada ja hoida. Päeva tunnuslauseks on „Tunne
kodumaa loodust ja kultuuri".

Eesti Looduse Päeva tähistamist Iisakus korraldavad Eesti
Looduskaitse Selts (ELKS) ja Looduse Omnibuss koostöös
Keskkonnaministeeriumiga.

ELKS nimel Vootele Hansen, Toomas Tiivel

Info: Hiljemalt 13. augustiks teatada, palju huvilisi tuleb ja mis
marsruudist ollakse huvitatud, et tellida toitlustust ja samuti giide.

Varajased külastajad saavad enne algust külastada Loodusmaja ja
ettetellimisel giidiga külastada unikaalset siirde- ja madalsoo Kotka
matkarada.

Kontaktid: Jaan Riis tel. 56476297, info@looduseomnibuss.ee
Anne Nurgamaa tel. 56643602, annenurgamaa@gmail.com

TERVITUS
Eesti Looduse Päevast osavõtjatele

Head Looduse Päevast osavõtjad!
Tervitan ja Soovin omalt poolt teile kõigile jõudu ja tahet seista
Eestimaa kauni looduse ja kultuuri säilimise eest!
Ühiselt suudame vastu seista ja vajadusel ka ära hoida neid
muutusi, mis pikemas plaanis meie jätkusuutlikku arengut võivad
negatiivselt mõjutada.
Täna räägime põlevkivi energeetikast loobumisest. Saastekvootide
hind ja piiritagune odav elekter tõukavad meid tagant kiirendatud
korras sellist otsust langetama.
Oleme seni olnud energeetiliselt sõltumatu väikeriik ja seda tänu
põlevkivi energeetikale. Ärme teeme ennatlikke otsuseid .
Energeetiline sõltumatus on meie iseseisva Eesti riigi alusmüüri
nurgakivi. Kui me siin kiirustame, võime jõuda tagasi küünlavalguse
aega.
Teine väga tõsine murekoht on meie metsade saatus.
Oleme metsarahvas ja suutnud aastatuhandeid siin Eestimaal elada
koos metsaga vastastikuses austuses ja lugupidamises. Nüüd läbi
Eestimaa liikudes näeme pea ühte lageraie lanki teise kõrval.
Muidugi on mets taastuv loodusvara, kuid suhteliselt pika
taastumise tsükliga. Jätkusuutlikule arengule ei tule kuidagi kasuks
meie metsade röövmajandamine.
Eesti on ka mereriik. Koos teiste Läänemere riikidega osaleme
aktiivselt merekeskkonna kaitsel.
Läänemere seisundit ohustavad enam kolm tegurit:

  •  eutrofeerumine,
  • ülepüük ja
  • ohtlikud ained.

Viimastel aastatel on lisandunud mereprügi ja veealuse müraga
seotud probleemid. Ei ole kahtlust selles, et ühiselt suudetakse
loetletud probleemidele ka lahendus leida.
Eestlane on oma loomult alalhoidlik ja kõikidesse ettevõtmistesse
mõistliku suhtumisega.
Soovin kõigile kokkutulnutele panustama Eestimaa hoidmisse. Nii
väärtustame oma maa loodust ja kultuuri.
Hoiame siis neid mõlemaid!
Tallinnas, 16. augustil 2019.a. /ARNOLD RÜÜTEL/

Armsad loodusesõbrad, kaasmaalased!
Käes on teine Eesti looduse päev. See on üks väärt traditsioon, mille meie
looduserahvas sünnitas eelmisel aastal, kui tulime kokku Tammsaare väljamäel.
See oli üks väike seeme Eesti vabariigi sajanda sünnipäeva aasta sees, mille
idanemist me ju lootsime – ning tänane kokkutulemine viitab, et tekkinud taval
jätkub jaksu ka tulevikus. Sest looduse päeva on vaja.
Õieti peaks olema üks looduse päev meie südames ja tegudes igal päeval. Eks
Eesti looduskaiste seltskonnal see nii ju olegi.
Rõõm on aga näha, et tasapisi tuleb mõistmine ka laiemalt. Arusaamine, et
inimene on osa loodusest, et meie ressursid pole lõputud, et meil pole õigust
elada tuleviku arvel..., järjest valjemalt räägitakse vastutustundlikust
kliimapoliitikast, keskkonnahoidlikust suhtumisest ümbritsevasse. Need on
tõusmas moodi. Üle noorte tajukünnise ja õnneks ka üle tavaajakirjanduse
huvikünnise. Ja see on hea ja vajalik. Kui ei ole juba liiga hilja.
Loodame, et veel jõuame. Jõuame päästa oma planeedi – majanduse
ülemvõimu ja lühinägeliku rahaahnuse käest. Ja loodame, et jõuame niisamuti
päästa oma Eesti. Oma kauni nurga sellest Maast, üle mille praegu minu
sõnum Pärnu lahe äärest Alutaguse laante vahele lendab. See on meie maa.
Maa ja selle loodus, mis on antud meie kaitsta ja hoida.
Toomas Kiho
EV100 juhtrühma esimees